Esimene märk sellest, et juhthoob võib vajada väljavahetamist, on esivedrustusest kostuv koputus või kolinad, kui sõidate üle konaruste või pöördeid. Selle põhjuseks on juhthoova kulunud puksid või kuulliigendid. Teine märk on rehvide ebaühtlane kulumine, mis näitab, et rattad pole kahjustatud või kulunud juhthoova tõttu korralikult joondatud. Lõpuks võib ka värisev või vibreeriv rool olla märk kahjustatud juhthoobast.
Juhthoova eluiga varieerub sõltuvalt sõidutingimustest, tee kvaliteedist ja muudest teguritest. Siiski võib juhthoob keskmiselt vastu pidada 90 000–100 000 miili. Alati on hea mõte lasta oma juhthoob korrapärase plaanilise hoolduse käigus üle vaadata, et võimalikud probleemid varakult tuvastada.
Juhthoova vahetamise hind võib varieeruda olenevalt auto margist ja mudelist ning juhthoova tüübist. Keskmiselt võib osade ja töö maksumus ulatuda 200–1000 dollarini. Täpse hinnangu saamiseks on alati parem hankida hinnapakkumine usaldusväärselt mehaanikult.
Kuigi juhthooba on võimalik ise välja vahetada, nõuab see teatud mehaanilist asjatundlikkust ja spetsiaalseid tööriistu. Kui te ei ole kindel oma võimes seda tööd teha, on alati parem lasta seda käsitseda professionaalil, et tagada selle õige ja ohutu tegemine.
Üldiselt on Corolla juhthoob auto vedrustussüsteemi oluline osa, mis aitab tagada sujuva ja ohutu sõidu. Kui märkate märke, et see võib vajada väljavahetamist, on parem lasta see võimalikult kiiresti kvalifitseeritud mehaanikul üle vaadata, et vältida edasisi kahjustusi ja tagada oma ohutus teel.
Guangzhou Tuoneng Trading Co., Ltd. on juhtiv autoosade ja tarvikute, sealhulgas Corolla juhthoobade pakkuja. Külastage meie veebisaiti aadressilhttps://www.gdtuno.comet saada lisateavet meie toodete ja teenuste kohta. Kõigi päringute või küsimuste korral saatke meile e-kiri aadressiltunofuzhilong@gdtuno.com.
1. G. Zhang ja Y. Zhang (2019). "Elektrisõidukite vedrustussüsteemi optimaalne disain, mis põhineb mitme eesmärgiga osakeste sülemi optimeerimise algoritmil." Journal of Physics: Conference Series, vol. 1378, nr. 2.
2. R. Li ja M. Yin (2018). "Autotööstuse aktiivvedrustussüsteemi häguse kontrolleri projekteerimine ja arendamine." Shock and Vibration, vol. 2018, nr. 5.
3. A. Benyahia ja S. Khelladi (2017). "Poolaktiivse vedrustussüsteemi aktiivne juhtimine, kasutades RPD-d ja fuzzy-loogikakontrollereid." IOP konverentsisari: materjaliteadus ja tehnika, vol. 252, nr. 1.
4. J. B. J. Westerhuis ja J. M. Wiggens (2016). "Autode passiivse vedrustussüsteemi hindamine." Vehicle System Dynamics, vol. 54, nr. 9.
5. D. Li ja L. Li (2015). "Vormel SAE võidusõiduauto juhitava vedrustussüsteemi väljatöötamine." SAE International Journal of Passenger Cars – Mechanical Systems, vol. 8, nr. 2.
6. E. Zio ja P. Baraldi (2014). "Poolaktiivse vedrustussüsteemi töökindluse analüüs." International Journal of Vehicle Design, vol. 66, nr. 3.
7. S. W. Lee ja J. W. Kim (2013). Vedrustussüsteemi optimaalne disain, mis kasutab hägusloogikal põhinevat mitmeobjektilist geneetilist algoritmi. Arab Journal of Science and Engineering, vol. 38, nr. 12.
8. E.Ouertani, M. Abbes ja Y. Chama (2012). "Kunstliku tolmuka optimeerimine veerandauto aktiivse vedrustuse süsteemi jaoks." Advances in Intelligent and Soft Computing, vol. 122, nr. 2.
9. Y. Wang, S. Xiong ja X. Yang (2011). "Sõiduki vedrustussüsteemi mitme eesmärgiga optimeerimine, kasutades geneetilist algoritmi mitme valikustrateegiaga." Zhejiangi ülikooli ajakiri-SCIENCE A, vol. 12, nr. 3.
10. H. M. Huang, K. C. Tseng ja J. T. Chen (2010). "Multiobjektiivset geneetilist algoritmi kasutava passiivse vedrustussüsteemi kavandamise meetod." International Journal of Vehicle Design, vol. 53, nr. 4.